Autor: Karin Reinhold, karin@riskiekspert.ee
Viimasel aastakümnel on kaugtöö kasutamine märkimisväärselt tõusnud kogu Euroopas. Leidub Euroopa Liidu riike, kus kaugtöö oli populaarne juba enne Covid-19 pandeemiat (Taani, Rootsi, Holland, Prantsusmaa (Eurofound, 2017)) kui ka neid riike, kus kaugtöö sai hoo sisse alles pandeemiast tingitud karantiininõuete tõttu 2020. aastal (Itaalia, Saksamaa). EU statistiliste andmete kohaselt (Eurofound, 2020) kasutas pandeemia perioodil kaugtöö võimalusi keskmiselt 45% EL töötajatest.
Kaugtöö positiivsete ning negatiivsete mõjuritega seotud uurimusi on üle maailma teostatud aastakümneid ning neid mõjusid on leitud nii töötaja, tööandja kui ka riigi tasandil (kokkuvõte peamistest mõjudest on toodud Tabelis 1).
Tabel 1. Kokkuvõte kaugtöö peamistest mõjudest kolmel tasandil*
Mõjud töötaja tasandil | Mõjud organisatsiooni tasandil | Mõjud riigi tasandil |
Produktiivsuse tõus/langus | Mehitamise lihtsustumine | Inimkonna digitaalsete oskuste kasv |
Paindlikkuse tõus | Rendikulude vähenemine | Ehitusliku surve vähenemine riigis (madalam uute kontorihoonete ehituslik maht), eriti linnastunud piirkondades |
Pühendumuse tõus | Tööjõu voolavuse vähenemine | Tööga seotud uute regulatsioonide kasv |
Tööheaolu tõus | Soodsam ja atraktiivsem tööandja kuvand | Kõrgem tööhõive osakaal teatud inimgruppide seas: füüsilise puudega isikud, väikeste lastega emad, tõmbekeskustest kaugel elavad inimesed jne |
Suurenenud autonoomsus, aga ka ’autonoomsuse paradoks’ | Individuaalsete töökokkulepete kasv | Sotsiaalse ebavõrdsuse kasv (ametid, mille puhul kaugtööd teha ei ole võimalik), digitaalne kõrvalejäetus |
Vähenenud häirimised (taustamüra jms avatud kontoris) | Organisatsioonikultuuri muutus – negatiivne või positiivne mõju | Töötajaskonna killustumise risk |
Tervisekahjustuse risk, luu- ja lihaskonnahaiguste risk, vaimse tervise probleemid | Pinged meeskonnas (viilimine?) | Pendelrände hoogustumine/vähenemine |
Ületöötamine, läbipõlemise risk | Töötajate diskrimineerimise risk | Koduvägivalla suurenemine |
Töö- ja eraelu hägustumine, rollide segunemine, pidev kättesaadavuse risk (sh õhtusel ajal) | Infolekke risk | Kübervägivalla suurenemine |
Sotsiaalne eraldatus | Juhi juhtimisstiili sobivus, juhi ümberõpe (oskus distantsilt töötajaid toetada, juhtida, motiveerida) | Madalam õhusaaste (väiksem liiklustihedus) |
Õppimisvõimaluste vähenemine, kolleegi abi vähenemine (professionaalne eraldatus) | Digitaalse kontrolli kasv (eetilisuse küsimused, andmekaitse) | Kõrgem digitaalsete tehnoloogiate kasutus – kasvuhoonegaaside emissiooni tõus |
Aja säästmine, sõidukulude kokkuhoid | Psühholoogilise leppe rikkumise risk | Vähenenud surve keskkonnale paberi vähesema kasutamise näol (paberdokumendid vs digitaalsed dokumendid) |
Töötamise kulude kasv kodukontoris (internet, elekter, küte jne) | Kiire interneti kättesaadavuse tõus maapiirkondades | |
Virtuaalse presenteismi oht | Inimkonna balanseeritum elupiirkonna valik, linnastumise vähenemine | |
Infoküllusega toimetuleku ajakulu suurenemine ja tehnostress | ||
Hirm liigse monitoorimise ees |
*Põhineb allikatel Bentley et al. (2016), Eurofound (2020), Harker Martin ja MacDonnell (2012), Samek Lodovici et al. (2020).
Et positiivsed faktorid realiseeruksid ning negatiivsed faktorid leevenduksid, on vajalikud nii EL poolsed ning ka riigipoolsed sekkumised. EL tasandil kaugtöö reguleerimiseks õiguslik direktiiv puudub, kuid mitmeid muid direktiive saab rakendada kaugtöö soodustamisel ning toetamisel. Nendeks on näiteks Töö- ja eraelu tasakaalu direktiiv (vastu võetud 2019. aastal), Tööaja korralduse direktiiv (vastu võetud 2003. aastal), Tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv (vastu võetud 1989. aastal).
Riigi tasandil võivad sekkumised olla regulatiivsed (õiguslikud muudatused) kui mitteregulatiivsed (poliitikad, käitumiskoodeksid, kollektiivlepingud). Kui vaadelda erinevate riikide kaugtöö reguleerimise põhimõtteid, siis võib öelda, et riikide lähenemine sõltub tõenäoliselt kultuurilisest kontekstist, sidusgruppide omavahelistest suhetest ja riigi suhetest ärisektoriga, digiarengu kiirusest riigis jne.
Riikide siduvaid sekkumisi võib jagada kahte gruppi vastavalt sellele, milliseid kaugtööga seotud nõudeid on reguleeritud:
• Kaugtöö regulatsioonid eesmärgiga toetada paremat töö- ja pereelu tasakaalu (Belgia, Hispaania, Itaalia, Leedu, Prantsusmaa, Poola, Portugal, Tsehhi);
• Kaugtöö regulatsioonid pidades silmas töötamise vorme, kohta ja töösooritust (Austria, Belgia, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Ungari, Luksemburg, Malta, Holland, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia).
Eestis on vastu võetud Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt kaugtöö raamlepe, kus osapooled on kokku leppinud kaugtöö tegemise soovituslikud põhimõtted. Eesti Töötervishoiu ja tööohutuse seadus hetkel kaugtööd eraldi ei reguleeri, mis tähendab, et kaugtööle kehtivad samad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mis on ettevõtte poolt võimaldatud töökohal ettevõtte territooriumil. Küll aga võeti 9. mail 2022. aastal Riigikogus menetlusse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kohustab ettevõtetel riskianalüüsis eraldi välja tooma kaugtööga seotud riskid ning määrab täpsemalt tööandja kohustused kaugtöö korral.
Kasutatud allikad:
- Eurofound, 2020, Living, working and COVID-19, COVID-19 Series, 28 September 2020, Luxembourg. Kättesaadav: https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef20059 en.pdf
- Eurofound, 2017, Sixth European Working Conditions Survey – Overview report (2017 update), Publications Office of the European Union, Luxembourg.
- Bentley, T.A. et al., 2016, The role of organisational support in teleworker wellbeing: A socio-technical systems approach, Applied Ergonomics 52, 207-2015.
- Harker Martin, B., MacDonnell, R., 2012, Is telework effective for organizations? A meta-analysis of empirical research on perceptions of telework and organizational outcomes, Management Research Review Vol. 35 (7), 602-616.
- Samek Lodovici, M. et al., 2020, The impact of teleworking and digital work on workers and society. Special focus on surveillance and monitoring, as well as on mental health of workers, Policy Department for Economic, Scientific and Quality of Life Policies. Directorate-General for Internal Policies, pp174.